Suts kohustuslikku

Sõna kommunikatsioon on ajalooliselt seotud sõnaga ühine ( common). Kui me kommunikeerime, siis me teeme ühiseid asju. Kommunikatsioon võib toimuda ükskõik, millisel tasandil - inimeste, gruppide, organisatsioonide, rahvuste, riikide jne vahel. Läbi aegade on inimesed kasutanud erinevaid meetodeid kommunikeerimiseks, alustades paberist ja pliiatsist ning lõpetades arvutiga. Kui luuakse uus meetod, siis vana ei kao ära. Kommunikatsioon on omane kõikidele elusolenditele. Paljud võivad kahelda, kas näiteks lilled saavad omavahel suhelda, see on kommunikatsioon tunnete tasandil. Raamat räägibki kommunikatsioonist läbi märkide ja sümbolite.

Inimene õpib kogu aeg. Uute teadmiste saamiseks on kaks põhilist instrumenti: põhjus ja kogemus. Neid tuleb kasutada kombineerides nagu teadust ja teadmisi. Teaduses uuritakse objekti ( nt klassikaline on loodusteadus) ja teadmistes vaadeldakse rohkem inimestega seonduvat ( nt ajalugu, väärtused, ideed). Teaduses vaadeldakse üldiseid teooriaid, üritades seletada nii põhjust kui tagajärge; teadmistes kasutatakse teooriaid kui instrumente juhtumi arusaamiseks läbi suhete ja eesmärkide. Põhiline tõde - kunagi ei saavutata täielikku seletust ja arusaamist!

Erinevates teadustes on kaks põhilist ühiskonna viisi: konflikt ja konsensus. Konflikti pooldajad usuvad, et erinevaid ühiskondi iseloomustab konflikt  -  rasside ja klasside vaheline. Konsensuse pooldajad küll ei eita konflikti olemasolu, kuid nad usuvad, et ellujäämiseks on vajalik jõuda kokkuleppele, mis väljendub näiteks ühistes väärtustes.

Kogu kommunikatsioon toimub märkide abil. Semiootika põhiliseks omaduseks on suhe märkide ja nende tähenduse vahel. Nii sünnivad sümbolid. Märgid ja sümbolid on tavaliselt koondatud süsteemidesse: koodid või keeled. Keel on inimese kõige olulisem kommunikatsiooni vahend. Kokkuvõtlik erisus inimeste ja loomade ning taimede vahel on tähendus. Inimese kommunikatsioon on täis tähendusi. Inimesed ei saa mitte- kommunikeeruda, sest ka nt punastamine või häbenemine või närvitsemine tähendab kommunikatsiooni. Nii nagu see väljendub ka tantsimises, laulmises, joonistamises. Kommunikatsioon võib toimuda nii taseme sees ( inimene-inimesega, sisaldab tundeid, mõtteid) kui ka taseme vahel ( inimene-organisatsioon).

Mis vahe on inimeste suhtlemisel ja taimede suhtlemisel? Inimeste suhtlemises on TÄHENDUS. Seda võib seletada kõigega, millest me saame aru, mida me tunneme ja kuidas me käitume.

Inimeste suhtlemist mõjutavad faktorid on:

- sotsiaalne struktuur

- üksiksisku positsioon ( arvamus)

- teatud situatsioon, millal suhtlemine toimub

Inimestevahelist kommunikatsiooni mõjutab vanus, sugu, sotisaalne kuuluvus, haridus, amet, rahvus, kultuur. On olemas ainult kaudsed reeglid, kuidas kommunikatsioon peab toimuma, näiteks avalduse/kõne lõpetamisel alandame häält või siis signaliseerime, et ootan vastust.

Võrgustikud on pigem grupid kui organisatsioonid. Võrgustikuks võib nimetada inimesi, kes asuvad erinevates kohtades, aga suhtlevad omavahel kas telefoniga, kirjavahetuse või mõnel muul teel. Võrgustikud tegutsevad ilma reegliteta.

Iga ühiskonna tüüp nõuab spetsiaalset kommunikatsiooni tüüpi. Näiteks primitiivsetes ühiskondades on olemas efektiivsed tehnoloogiad ruumiliseks kommunikatsiooniks - suitsu signaalid, trummid jne, mida on kaugele kuulda ja näha. Neil on olemas ka vahendid ajalisele kommunikatsioonile; hauad, mälestuskivid. Neil puuduvad aga massikommunikatsiooni vahendid. Nad küll kogunevad ja suhtlevad, kuid see on pigem grupikommunikatsioon. Vajalik eeltingimus massikommunikatsiooni suureks hüppeks oli kirjaoskus: lugemise ja kirjutamise kunst. Mõned inimesed oskavad lugeda vaid lihtsamat teksti, teised aga saavad aru ka keerulistest terminitest.

Lokaalsel, regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimib kommunikatsioon kas üksikisikute, väikeste gruppide, organisatsioonide, linnade, riikide sees või vahel. Kultuuridevahelist kommunikatsiooni võib kasvatada sotsiaalne liikumine, näiteks ühe riigi kodanikel võib olla teine rahvus, kuna inimesed liiguvad erinevate riikide vahel.

Kommunikatsiooni 3 tasandit: inimestevaheline, organisatsioonide vaheline ja sotsiaalne.

Rahvusvahelist kommunikatsiooni inimestevahelisel tasandil iseloomustavad samad põhilised aspektid, mis on omased ühes kogukonnas asuvatele. Kõik sõltub sellest, millise sõnumi inimene saadab ja kuidas teine inimene sellest aru saab või vastu võtab. Suhtlemine võib olla  aga keeruline, kuna erinevates kultuurides saadakse asjadest erinevalt aru. Nii võivad tekkida arusaamatused.

Kommunikatsiooni tulevikku on aga väga raske ette ennustada, kuna  keegi ei tea täpselt , mis hakkab tulevikus juhtuma.

Praktikast, eetikast ja ressurssidest...

Alustan seekord tagant ettepoole. Poliitiline kommunikatsioon ja tasand:  organisatsioon-riik-kodanik-riik. Siin läks mulle väga hinge, kuidas anda tagasisidet või panna diagnoos peale rasket haigust. Kas alati tohib ikka väga aus olla ja kumb on eetiline, kas halb tõde või aus vale? Eetikat mõjutab meie maailmavaade ja kultuuriline taust. Kuidas siis ikkagi arst patsiendile ütlema peaks, kui haigus on ravimatu? Kuidas suruda emotsioonid alla ja samas jääda ausaks? Olen seisukohal, et kriisi ajal ei tohiks seda rohkem süvendada. Ja oleks väga kena, kui arst ütleks lihtsalt: "Mina ei ole lootust kaotanud, ärge tehke seda ka teie". Eks lootus sureb ju ikka viimasena. Kurva ja valusa tõe võiks arst siiski avaldada ainult lähedastele. Patsiendil on isegi väga raske ja ei ole mõtet haavale rohkem soola raputada... Nii, nüüd sain selle hingelt ära öeldud!

Kuidas siis rakendub kommunikatsioon praktikas?
Läbi  tööde ja ametite, mis on seotud kommunikatsiooniga ja  kommunikatsiooni eetika. Juhid, personalitöötajad, õpetajad jne tegelevad igapäevaselt oma töös inimeselt-inimesele kommunikatsiooniga. Inimestevahelised suhted ei teki niivõrd tekstist kuivõrd diskursusest, mis on selle vahel ja ümber. Mis on ridade vahele ära peidetud. Esmalt tuleb paika panna prioriteedid, kuidas ma tahan selle inimesega suhelda. Nendel ametikohtadel peaks alati kaasas käima erialaline eetika.

Organisatsiooniline tasand: inimene-organisatsioon-organisatsioon-inimene. Organisatsioonis on alati palju hullem halb kommunikatsiooni juht kui see, et selles firmas seda inimest ei olegi. Kommunikatsioon on mittemateriaalne resurss, kuna me ei saa seda otseselt rahas mõõta ega käega katsuda. Kommunikatsiooni juhtimise töö organisatsioonis peaks olema suunitletud sellele, kuidas me suudame neid nähtamatuid ja puudutamatuid asju korraldada. Selle eest peab vastutama terve meeskond ja see puudatab igat inimest selles organisatsioonis.

Rääkisime ka sellest, et negatiivne sõnum levib 20x20 mudeli järgi. Tegelikult tuleb suuta defineerida, kas inimene tahabki olla pahatahtlik või siis ta ei ohja oma sõnu. Oluline on õppida vahet tegema emotsioonil ja sõnumil. See kehtib nii tööl, kodus kui ka sõprade ringis jne. Tegelikult inimesed ei ole üdini pahad, tuleb aga osata õppida analüüsima. Toon siinkohal veel näite organisatsioonist, kus kultuur on väga kõrge. Firmas töötab palju inimesi, aga sellist õelutsemist eriti ei eksisteeri. Seda aga seniks, kui toimub koondamine. Siis hakkab kohe levima 20x20 mudel. Siis ei räägi keegi enam sellest organisatsioonist hästi. Mõistan neid inimesi, aga mõistan ka organisatsiooni, sest tegelikult ei koondata ju inimest vaid tema töökohta. Aga sellisel hetkel vist inimene ei suuda ja ei tahagi analüüsida, miks nii juhtus ning levibki ainult negatiivne sõnum. Siis enam ei loe, et enne oli kõik seal super!

Tänan, jälle oli huvitav loeng!

Võta inimesi sellisena nagu nad on

Inimestega kontakti saavutamine on suur oskus. Rahulolematus sind ümbritsevate inimestega on tavaline nähtus. Alati leidub neid, kes valmistavad sulle peavalu ning nende mõistmine pole just kõige kergem. Mina puutun aga paljude inimestega kokku iga päev. Mõned on kindlasti sümpaatsemad ja nendega on väga kerge kontakti saavutada, teised aga ... häirivamad. Sümpaatsemate inimestega soovivad aga vist kõik rohkem aega veeta.

Inimesed kommunikeeruvad iga päev ja igal pool: tööl, kodus, tänaval, meelelahutuskohtades, koolis jne. Me tahame pidevalt inimesi muuta või ümber kasvatada, kuid inimesed ei muutu enne, kui nad peavad seda ise tahtma. Kedagi vastu tema tahtmist muuta eesmärgil, et see sulle rõõmu valmistaks, ei saa.

Siinkohas tahaksin kohe kurta oma tänase päeva algust. Täna hommikul trolliga tööle sõites potsatas minu kõrvale istuma laia kübara ja koheva kasukaga vanaproua. Peale selle, et ta proovis hõivata poolteist istekohta, poetas ta mulle sülle ka veel oma pilgeni täis kilekoti. Mina muidugi viisaka inimesena ja pahaaimamata tõusin püsti ja vabastasin talle oma pool kohta, et ta ennast mugavamalt tunneks. Tänutäheks pidin ma aga kaks peatust kuulama sõnaselgelt sõimu, kuidas ikka noored inimesed on hukas ja üldse ei austa endast vanemaid inimesi. Õnneks saabus minu peatus ja astusin sealt kiiresti välja.

Tegelikult on inimesed just sellised nagu nad on ja eks ikka igaüks areneb nii nagu ta seda ise teha tahab. Küll aga alati on ju olemas võimalus õppida võtma inimesi sellistena nagu nad on.

Suhted inimestega on olemise viis. Kuidas oled sina, nii suhtutakse ka sinusse!
Minu moto on, et tee iseendaga tööd ja ümbritse ennast heade inimestega, kes mõjuvad sulle positiivselt. Head suhted saavad alguse ikka sinust endast!

Konstruktsionistlik kommunikatsioon - 3. loeng

Proovin siis oma mõtted kirja panna, aga raske saab see olema! Loeng oli küll huvitav, aga küllalt keeruline...

Niklas Luhmann - 20. saj. lõpu kõige olulisem sotsiaalteadlane.
Maailm, mida me tunnetame, on maailm, mille me ise loome!

Konstruktsionismi 3 lähenemisviisi: mehhaaniline, sotsiaal konstruktsionistlik ja süsteemne.

Kriitiliselt suhtutakse kindlasse maailma. Rõhutatakse ajalugu ja kultuuri. Tunnetus ja sotsiaalne tegevus käivad käsikäes. Mõtlemise ja tunnetuse eelduseks on keel. Keele kaudu saame me korrastada maailma. Viisi, kuidas me asjadest räägime nimetatakse diskursuseks. Millist diskursust me kasutame, sõltub aga kultuurist ja ajaloost. Tegelikkus on meile antud just diskursuse kaudu, ka võim sõltub diskursusest. Võim on aga igal pool. Ja see on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne.

Väljundi ja sisendi vaheline side on tagasiside. Tagasiside võib olla nii positiivne kui negatiivne. Süsteemid organiseeruvad ise, nt. linn ärkab hommikul: inimesed ärkavad, äride uksed avanevad, liiklus toimib jne, ilma et keegi seda kusagilt juhiks.

Süsteem on olemas ehk süsteem opereerib. Lisaks opereerimisele on omane ka vaatlemine, s.o. enesevaatlus ja võõrvaatlus. Vaatlejale on maailm kättesaadav keskkonnana. See tähendab, et keskkond on sama vajalik kui süsteem.

Inimese vastuvõtu võime on piiratud, st et tuleb valida. Kui me ei valiks, siis me ei tuleks lihtsalt toime.

Sotsiaalne süsteem koosneb kommunikatsioonist. Et sotsiaalne süsteem oleks olemas, peab ta oma elemente pidevalt taaslooma.

Tänan keerulise, kuid huvitava loengu eest! Loodan, et ma väga puusse ei pannud!

Ole ise oma õnnesepp!

Lugesin just ühte huvitavat artiklit ja panen mõned mõtted kirja.
Väidetavalt saab inimene ainult ise oma õnne juhtida. Hästi, olen osaliselt nõus, aga siiski... Saatust me ju ise otsast lõpuni juhtida ei saa. See on ikkagi inimestele ette määratud. Millegipärast  valdavalt on aga nii, et head asjad juhtuvad halbadega ja halvad asjad juhtuvad ikka heade inimestega. Tundub lihtsalt, et mõned inimesed kohe on sündinud õnnetähe all, mõned aga peavad selle kallal kõvasti vaeva nägema.

Õnn võib olla aga väga ettearvamatu ja juhuslik. Õnn tuleb enda juurde meelitada. Õnnelikud inimesed on optimistid, mis omakorda paneb neid märkama häid võimalusi ning neil on ka piisavalt julgust seda ära kasutada. Õnnelikel inimestel on ka reeglina suur sõpruskond, tänu sellele palju erinevaid kontakte ja võimalusi.

Optimisti ei tohi aga rumalusega segamini ajada. Elu ei tohi elada naiivselt ja uskuda inimestest ainult head. Ühel hetkel tuleb aga ilmsiks, et meie ümber on petiseid ja vaenulikke inimesi. Maailma ei tohi vaadata ainult läbi "roosade prillide". Enne uude olukorda astumist tuleks siiski läbi mõelda plaan, kuidas eesmärki saavutada. Aga õnneks alati ei tunne naaber rõõmu, kui sul halvasti läheb! Olen õnnelik, et mind on seni ümbritsenud head inimesed.

Ma usun, et olen täpselt nii õnnelik, kui palju julgen uuendusi teha. Suurel määral saab tõesti inimene ise oma õnne juhtida. Kõik saab alguse aga ikkagi mõtetest. Just headest mõtetest, sest seda, mida me kõige rohkem kardame - see ka alati tuleb!

Niisiis - lase positiivsed mõtted valla ja oledki ise oma õnnesepp!