Sõna kommunikatsioon on ajalooliselt seotud sõnaga ühine ( common). Kui me kommunikeerime, siis me teeme ühiseid asju. Kommunikatsioon võib toimuda ükskõik, millisel tasandil - inimeste, gruppide, organisatsioonide, rahvuste, riikide jne vahel. Läbi aegade on inimesed kasutanud erinevaid meetodeid kommunikeerimiseks, alustades paberist ja pliiatsist ning lõpetades arvutiga. Kui luuakse uus meetod, siis vana ei kao ära. Kommunikatsioon on omane kõikidele elusolenditele. Paljud võivad kahelda, kas näiteks lilled saavad omavahel suhelda, see on kommunikatsioon tunnete tasandil. Raamat räägibki kommunikatsioonist läbi märkide ja sümbolite.
Inimene õpib kogu aeg. Uute teadmiste saamiseks on kaks põhilist instrumenti: põhjus ja kogemus. Neid tuleb kasutada kombineerides nagu teadust ja teadmisi. Teaduses uuritakse objekti ( nt klassikaline on loodusteadus) ja teadmistes vaadeldakse rohkem inimestega seonduvat ( nt ajalugu, väärtused, ideed). Teaduses vaadeldakse üldiseid teooriaid, üritades seletada nii põhjust kui tagajärge; teadmistes kasutatakse teooriaid kui instrumente juhtumi arusaamiseks läbi suhete ja eesmärkide. Põhiline tõde - kunagi ei saavutata täielikku seletust ja arusaamist!
Erinevates teadustes on kaks põhilist ühiskonna viisi: konflikt ja konsensus. Konflikti pooldajad usuvad, et erinevaid ühiskondi iseloomustab konflikt - rasside ja klasside vaheline. Konsensuse pooldajad küll ei eita konflikti olemasolu, kuid nad usuvad, et ellujäämiseks on vajalik jõuda kokkuleppele, mis väljendub näiteks ühistes väärtustes.
Kogu kommunikatsioon toimub märkide abil. Semiootika põhiliseks omaduseks on suhe märkide ja nende tähenduse vahel. Nii sünnivad sümbolid. Märgid ja sümbolid on tavaliselt koondatud süsteemidesse: koodid või keeled. Keel on inimese kõige olulisem kommunikatsiooni vahend. Kokkuvõtlik erisus inimeste ja loomade ning taimede vahel on tähendus. Inimese kommunikatsioon on täis tähendusi. Inimesed ei saa mitte- kommunikeeruda, sest ka nt punastamine või häbenemine või närvitsemine tähendab kommunikatsiooni. Nii nagu see väljendub ka tantsimises, laulmises, joonistamises. Kommunikatsioon võib toimuda nii taseme sees ( inimene-inimesega, sisaldab tundeid, mõtteid) kui ka taseme vahel ( inimene-organisatsioon).
Mis vahe on inimeste suhtlemisel ja taimede suhtlemisel? Inimeste suhtlemises on TÄHENDUS. Seda võib seletada kõigega, millest me saame aru, mida me tunneme ja kuidas me käitume.
Inimeste suhtlemist mõjutavad faktorid on:
- sotsiaalne struktuur
- üksiksisku positsioon ( arvamus)
- teatud situatsioon, millal suhtlemine toimub
Inimestevahelist kommunikatsiooni mõjutab vanus, sugu, sotisaalne kuuluvus, haridus, amet, rahvus, kultuur. On olemas ainult kaudsed reeglid, kuidas kommunikatsioon peab toimuma, näiteks avalduse/kõne lõpetamisel alandame häält või siis signaliseerime, et ootan vastust.
Võrgustikud on pigem grupid kui organisatsioonid. Võrgustikuks võib nimetada inimesi, kes asuvad erinevates kohtades, aga suhtlevad omavahel kas telefoniga, kirjavahetuse või mõnel muul teel. Võrgustikud tegutsevad ilma reegliteta.
Iga ühiskonna tüüp nõuab spetsiaalset kommunikatsiooni tüüpi. Näiteks primitiivsetes ühiskondades on olemas efektiivsed tehnoloogiad ruumiliseks kommunikatsiooniks - suitsu signaalid, trummid jne, mida on kaugele kuulda ja näha. Neil on olemas ka vahendid ajalisele kommunikatsioonile; hauad, mälestuskivid. Neil puuduvad aga massikommunikatsiooni vahendid. Nad küll kogunevad ja suhtlevad, kuid see on pigem grupikommunikatsioon. Vajalik eeltingimus massikommunikatsiooni suureks hüppeks oli kirjaoskus: lugemise ja kirjutamise kunst. Mõned inimesed oskavad lugeda vaid lihtsamat teksti, teised aga saavad aru ka keerulistest terminitest.
Lokaalsel, regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimib kommunikatsioon kas üksikisikute, väikeste gruppide, organisatsioonide, linnade, riikide sees või vahel. Kultuuridevahelist kommunikatsiooni võib kasvatada sotsiaalne liikumine, näiteks ühe riigi kodanikel võib olla teine rahvus, kuna inimesed liiguvad erinevate riikide vahel.
Kommunikatsiooni 3 tasandit: inimestevaheline, organisatsioonide vaheline ja sotsiaalne.
Rahvusvahelist kommunikatsiooni inimestevahelisel tasandil iseloomustavad samad põhilised aspektid, mis on omased ühes kogukonnas asuvatele. Kõik sõltub sellest, millise sõnumi inimene saadab ja kuidas teine inimene sellest aru saab või vastu võtab. Suhtlemine võib olla aga keeruline, kuna erinevates kultuurides saadakse asjadest erinevalt aru. Nii võivad tekkida arusaamatused.
Kommunikatsiooni tulevikku on aga väga raske ette ennustada, kuna keegi ei tea täpselt , mis hakkab tulevikus juhtuma.
No comments:
Post a Comment